Oliveri ajaveebOliveri mõtted, tegevused, ideed ja nende tagajärjed ning tulemid.

Kuna mu vahva sinine arvuti andis otsad (erkaanikaablid läksid katki ja remont oleks ülemäära kalliks läinud) siis otsustasin selle varuosadeks müüa.
Müün kõik peale kõvaketta maha.
DVD/CD kirjutaja/lugeja LG GSA – T20N
WiFi kaart WM395ABG MOW2
2x 1GB RAM DDR2
56K modem Agere Delphi AM3 D40
Ventilaator LG Innotek E33
Protsessor Intel Core 2 Duo LF80537 (1,5 GHz)
Ekraan 12,1″ LTN121W1-L03
Ekraani kinnihoidmisrauad, L ja R
Veebikaamera, sisseehitatud
WiFi-püüdja ekraanisisene
Mikrofon, sisseehitatud
Magnetid ekraani ja klaviatuuriosa kokkuhoidmiseks
TouchPad hiireplaat koos mooduli ja sõrmejäljelugejaga
Sisseehitatud kõlarid
Kaablid-kruvid jms (küsi täpsemalt)
Korpus (kulunud ja kohati katki, aga kui vaja siis detailid kasutatavad)
Klaviatuur (nähtavate kasutusjälgedega)
Adapter
Aku (üle 2 aasta kasutatud, peab vastu 2-4 tundi)

Kindlasti unustasin mõne osa siit nimekirjast välja. Kirjuta mulle ja anna teada, mis osa soovid.

Kõik osad on kasutatud. Mina ei anna omapoolset garantiid ega osta osi tagasi.
Kõik hinnad on kokkuleppelised. Ostusoovi korral kirjuta oliver.hainsalu@gmail.com.

Oliver.

Jap, just “Kaotajad” oli meie koolis toimunud lavastuse pealkiri. Autoriks Jaan Tätte.
Kuna olin ise meeskonnas siis mu arvamus sellest ei pruugi olla 100% objektiivne.
Igatahes selle näidendiesituse võib lugeda täielikult õnnestunuks. Me ei pidanud rakendama ühtegi tagavaraplaani, mis on väga hea.
Pärast 2 kuud tööd saime me sellega hakkama. 2 kuud sisaldasid intriige, pisaraid, naeru, röökimist, viha ja palju proove. Väga palju.
Viimane proov oli enne etendust, sama päeva hommikul. 2h enne etenduse algust olime pärast proovi väga ebakindlad, sest proov ebaõnnestus suuresti. Samas oli etendus juba välja kuulutatud ja kõik (ka me ise) ootasime seda väga. Viimasel hetkel tuli veel asju välja ja kavad prinditi näiteks minut enne etenduse algust. Samuti kukkus üks küljekardin paigast ära, vahetult enne etenduse algust. Aga saime kiirelt kõigega hakkama ja tulime kõigest välja.
Hetkel, kui etenduse paelavastaja, meie kirjandusõpetaja, etenduse välja kuulutas oli lava taga pinge laes. Lava taga oli õhus tunda värisemist. Tõsiselt, kõigi käed värisesid.
Eriti oli huvitav jälgida seda, kuidas ma iga viie minuti tagant ütlesin “etenduseni jäänud x minutit”. Kui oli veel 30 minutit, oli kõik veel suhteliselt rahulik. Kui 20, tekkis väike värin ja rahvas hakkas vaikselt kogunema. 10 minuti peal oli juba kerge paanika ja rahvast voolas koridori. 5 minuti peal lasime rahva sisse ja lava taga olid nii meeleolud kui pinge laes. 1 minuti peal tegime energiaringe ja kordasime viimaseid fraase ja tagavaraplaane.
Ja siis ta algas. Ei hakka siin vist kogu näidendi sisu ümber jutustama, aga jah, see õnnestus.
Kogu etenduse aja olin ma lava taga. Andsin teada kui keegi peab lavale minema jne. Mul polnud suur osa, isegi mitte nähtav-kuuldav, aga sain siiski kogeda seda, mida näitlejadki. Õnnestumise tunnet.
Pärast näidendit, kui käis lõpulaul (“Ma tahan olla öö“), kogunesid näitlejad nii backstage ossa kui lavale ja kõik lihtsalt tormasid, naersid ja olid megaõnnelikud. Kohutavalt suurepärane tunne oli näha ja kogeda 10 tuttava inimese puhast õnne, mis paistis ja kiirgas igalt poolt. Siis lükkasime ukse lahti ja näitlejad läksid lava ette kummardama. Publiku aplaus ja naeratused olid lihtsalt midagi, mida on raske ette kujutada.
Siis läksime lavale tagasi ja (publik vist ei kuulnud) aga kõik jooksid otse lavale ja lihtsalt karjusid ja kilkasid ja naersid. Kostus mitu korda hüüatus “Ära tegime!”. Kõik kallistasid ja naeratasid. Mõni isegi nuttis. Ja nii me lihtsalt jooksime seal, õnnes.
Ülihull, kuidas üks õnnestumine viib inimesed niimoodi kokku ja kuidas see võib inimesed nii õnnelikuks teha.
Kindlasti leidub inimesi, kes peavad näidendit ebaõnnestunuks. Kindlasti leidub ka neid, kellele lihtsalt see ei meeldinud ja kõik. Aga kindlasti leidub ka neid, kes arvavad, et see oli üks mega mega lahe etendus.
Võin öelda, et see tunne, mis tekkis pärast etendust laval ja selle ees, publiku ees kummardades… See paneb meid ilmselt uut etendust tegema. Ei saa veel midagi lubada kahjuks.
Üle kahe kuu tööd ja lõpptulemus oli suurepärane. Lihtsalt mega.
Tahan siinkohal enda poolt tõsiselt kiita ja tänada kõiki, kes kuidagigi näidendiga seotud olid. Eriti näitlejaid, kes tegid väga tublit tööd. Ära tegime!!!

Mis arvad näitendist sina? Kas selle võib õnnestunuks lugeda? Mis meeldis? Mis ei meeldinud? Kommenteeri

Oliver.

Hei kõigile!

Kui oled meediahuviline ja teed koolis koolilehte või huvitab sind lihtsalt meedia, on mul sulle pakkumine: Noorte Meediaklubi Multimeedialaager Jõhvis 2010.
Osavõtumaks on 250 eeku (toit, materjalid jne), mille peaks tasuma su kool. Üritus ise toimub kevadvaheaja viimastel päevadel (26-28 märts).
Ööbimine toimub klassides, seega tuleks kaasa võtta madrats ja magamiskott.
Võid lugeda NMK laagritest siit, siit ja siit. Soovitan tulla ja mina ise lähen üsna kindlasti, sest need laagrid on supermegad olnud.
Rohkem infot asja kohta siit.

Näeme laagris!
Oliver.