Oliveri ajaveebOliveri mõtted, tegevused, ideed ja nende tagajärjed ning tulemid.

Tõsiselt, tänane päev on möödunud täis tegevusi ja liikumist.
Kuna eile õhtul tuli välja, et mu vanemad jõuavad alles täna hommikul, siis kutsusin Erki siia. Ta tuligi kella 21 paiku.
Temaga sai räägitud ja räägitud. Oli väga huvitav ja mõnus, tänan teda.
Lõpetasime kell 5 (hommikul) kui avastasime, et vaatame Inga Löndstromi armastusfilmi xD. Eijamh.
Ärkasime kella 8 paiku. Pea kohe läksime välja, kus oli mõnus, karge õhk. Siis saatsin Ta Kaubamaja juurde trolli peale. Tulin sealt jala tagasi koju. Tegin avastuse (tegelikult juba eile õhtul Erkile vastu minnes), et Tallinn on taas elus! Lõpuks ometi on inimesed taas ärganud ja linnas. Linn on lõpuks ometi taas nagu linna. Ma igatsesin seda.
Pärast seda tulin koju, olin siin mõnda aega ja siis sain kõne Mirjamilt. Ta tuli mu kodu lähedale arvutipoodi oma arvutile uut kõvaketast ostma. Ja juba mõne minuti pärast olin taas väljas.
Kõvaketta ostmine oli tore. Samal ajal sain juba kutsekõne Kristiinesse. Seal kohtusin Mariga. Ta nägi kogu Kristiineskäigu ajal umbes 15 tuttavat ja ma nägin aint 1 tuttavat ja enda endist estaõpsi.
Käisime seal ringi ja Mari tegi ka paar sisseostu. Mina ostsin hommikusöögi – müslibatooni. Kell oli tolleks ajaks umbes kolm päeval.
Kella viieks olin tagasi kodus ja pool kuus perega poes. Otsisime tunde mulle kooli vahetusjalanõusid ja uusi pusasid. Pika retke lõpuks oli minul 2 paari boksereid. Eesmärgist mööda kaldumine veits
Igatahes, tuju oli suht terve päev hea. Lõpus vajus ära – väss tuli peale. Hull väss. Öösel olime Erkiga ju vaid 3 tundi maganud. Eitea, kas ta ka unine
Kõige jubedam ja vahvam on, et homme algab kool! Oh koolikaev, oh koolikaev.
Ootan ja kardan. Eks näis. Blogi läheb vähemasti huvitavaks.
Hetkel aga installin Mirjami arvutile uut kõvaketast. Homme saab ta värske ja töökorras arvuti. Wehee.
Kusjuures, mul on üks kala rase.
Aga hetkel jätkan poolunes arvutiga möllamist.
Homme näeme mõndadega teist!

Tänan sind, Erki.
Oliver.

Täna olin pikalt täitsa üksi. Keegi ei tulnud siia päeval ja ma ei leidnud piisavalt viitsimist ka, ning kutseid ka ei tulnud.
Eile õhtul veel kutsuti kusagile, aga liiga suur uni oli.
Eilne õhtu möödus üldse vahvasti. Di oli taas siin. Erki sai ka kutse, aga ta ei jõudnud siia kahjuks.
Ja täna, nüüd, kell 20 sain teada, et vanemad ei tule mitte täna õhtul vaid hoopis homme hommikul (ehk siis umbes homme kespäeva). Eks näis, mis teeb. Hetkel eriti välja ei viitsi enam tõesti, ja ei tea, kas keegi veel siia tuleks.
Igatahes, ülehomme on juba vaja kooli minna. Nüüd, nagu mul tavaliselt, viimasel hetkel, tuleb kooliergastus peale. Nüüd juba tahaks täiega näha, kes klassi tulevad. Tean mõnda inimest, paari neist rohkem, aga ülejäänud. Neid on vaja tundma õppida. Lisaks tuleb ilmselt igasugu probleeme ja intriige. Blogi muutub põnevamaks, kohe kindlasti.
Tänane päev möödus aga puhates. Tegelikult, ma just ärkasin. Magasin 4-5 tundi vist. Kohe läen pannkooke sööma.
Kael on magamisest kange
Hetkel aga lõpetan.

Your world belongs to you.
Oliver.

Külalised = Di ja Marite. Mõlemad on nüüdseks minupoolt läbi käinud ja jutud on üsnagi räägitud. Õhtul on veel üht sõpra oodata.
Igatahes, jõudsin magama kella poole viie ajal hommikul. Otsisime Dianaga ta sünnipäevapeoks asju suht ööläbi. Ja rääkisime. Igast asjadest. Põhiteemaks on tulevane klass, milles oleme koos.
Tulevik on alati põhiteema.
Igatahes, ärkasime mingi kella 10 paiku. Siis ma käisin pesus ja peaaegu kohe leidis oma tee siia Marite. Temaga oli ka vahvaid teemasid. Tuletasime meelde igasugu vahejuhtumeid, mis koolis juhtunud. Vetsud, õpetajad ja naljad klassikaaslastega olid alati vahvad. Head mälestused…
Ega jamh, tore oli siin rääkida.
Siis läks Di koju ja me Maritega burksi ostma. Tema ostis, õigemini. Ta on väga pro burksisöödik. Jeap.
Tänased edasised plaanid on iga-hetk-muutuvad, aga hetke plaan korraks mustakalt läbi hüpata, Marile üks värk laenata, siis tagasi koju ja õhtut ootama. Ehk siis passin paar tundi üksi kodus. Suht… igav.
Õues sajab vihma, võiks nagu pildistama minna tegelikult. Simple Session on täna vabakal ju, näiteks.
Kool on juba üle-ülehomme. Suht masendav ju. Aktus toimub õues, mis on omamoodi vahva, aga nomh, subt suur tuul on teisipäeval.
Hetkel aga asun iga hetk mustamäe poole teele…
Natuke ootan kooli ja natuke ei oota ka. Weird.

We interrupt this programme.
Oliver.

Jeeei, olen taas üksi kodus. See tähendab siis, et õega kahekesi kodus. See tähendab siis, et paar sõpra on juba oma kutsed kätte saanud ja esimesed ka tee siia leidnud.
Tänane päev algas siis… äratusega. Loogens suht ju. Eniveis, pärast ärkamist kiirelt sööma ja pessu ning siis ootasin pingsalt Mari kõnet.
Just siis kui olin kitarri (nüüdsest tuntud ka kui vineerkast, paskkitarr) piinamise ja sellega erinevate helide tekitamise ning ka pikutamaminemise, heliseski telefon.
Mari helistas, tal oli kõht tühi. Kuna mul oli kodus juhuslikult toitu ja ta oli juhulikult kesklinnas ning olin just üksi koju jäänud, kutsusingi ta enda poole.
Aeg möödus rääkides kiirelt, alustasime programmiga “Oliver köögis” ja lõpetasime teleka vahtimisega. Ta läks siit ära just hetk tagasi.
Siis helistas ema, ütles, et nad olid maale sõites avariisse sattunud. Umbes, keegi sõitis tagant sisse. Kõik on korras, aga nende sõiduajale liideti 2 tundi, mis kulus teeninduses auto tagant käru lahtikangutamisele (auto tagaossa jäi käru kinni, sest keegi sõitis kärule otsa vms). Segane värgens, aga õnneks on meil kindlustused.
Täna ootan siia veel paari inimest… Eks näis, kes tuleb, kes mitte. Aga tahaks mõnega siiski veel mõnest asjast rääkida.
Ega jamh, tänaseks lõpetan. nFiX’il tuli uus mix välja. Kuulan nüüd seda terve öö ilmselt.

You got all your life to life, you got all your love to give.
Oliver.

Suht haige, pea kõigil oli täna halb tuju. Minul kaasaarvatud (kusjuures: minul ja halb tuju on väga väga harv nähtus).
Hommikupoole mõtlesin pingsalt paar asja uuesti läbi.
Siis tinistasin veidi kitarri peal. Proovisin üht laulu kuulmise järgi tab‘idega mängida.
Pärast seda, keskpäeva paiku, läksin silmaarsti juurde. Sealt sain teada, et olen nüüd edaspidi 24/7 prillikandja (okei, magades ei pea kandma). Saan ka uued prillid ja soovi korral ka poest lisaks prille osta, sest silmad on nüüd ühesuguse plussiga (+2,5, kui kedagi huvitab või keegi mulle prille osta tahab ). Eniveis, uued prillid on paremad kui eelmised, raami poolest. Ja saan nad kätte kolmapäeval.
Seejärel olin mõnda aega kodus ja oli tegelikult plaan minna ühele üritusele, aga tekkis plaanumuutus ja läksime hoopiski kooliasju ostma perega.
Sain vahva päeviku ja kohe räägin ka uuest vihikumajandusest.
Päevik on põhimõtteliselt nagu päevik ikka, aga joonteta. Ehk siis, iga päeva kohal on tühi koht, kuhu ise peab majandama tunniplaani ja muu… Eks näis, kuidas hakkama saab sellega…
Vihikuvärki hakkan nüüd aga hoopis teisiti majandama. Katsetan hetkel selle meetodiga. Vihikute asemel on koolis kaasas kaks suur kaustiku (A4) – jooneline ja ruuduline. Ja nad on eelaugustatud. Ja koolis on kaasas ka “vihikud” ehk kiirköitjad, kuhu vahele pistan need augustatud lehed. Võib-olla on nii mugavam ja kiirem? Hetkel läheb see meetod igatahes katsetajale.
Hetkel aga jätkan juustu söömist ja apelsinimahla joomist.
Nv suuresti üksi kodus, muide…

Kolm väikest sõna.
Oliver.

Jamh, jõudsin täna Deelu juurde. Ta lõikas mulle väga vahva ja muheda soengu.
Pärast seda läksin korra Marite poole kust me väiksema kambaga suundusime Kristiinesse. Seal mõnda aega olnud, läksin korraks koju, sõin ja siis kobisin kiiresti linna, kus sain Dianaga kokku.
Siis oli palju vestlusi ja väiksed mõttevahetused.
Ehk siis, oli hästi kiire päev. Kodust läksin välja kella 12 paiku ja tagsi jõudsin kell pool 20. vähemalt polnud igav.
Öösel kell 3:27 helistas mulle keegi Rauno, avaldas huvitavaid soove. Ilmselt valeühendus.
Kooliga on väike segadus. Ja sisemaailmas on samuti väike segadus.
Ega jamh, kool algab kohe-kohe. Homme vist lähen kooliasju kokku ostma, ma arvan… Vist…
Igatahes, hetkel lõpetan.

Faaak.
Oliver.

Nagu ka pealkiri ütleb, oli täna suuur koristuspäev.
Päev algas segadustege ja lõppes sellega, et kolisin teise tuppa. Nüüdsest ei ela ma enam oma vennaga ühes toas. Nüüd täiesti üksi. Mõnuuus!
Pärast koristamist oli tegelikult plaan veel täna välja jõuda, aga seda siiski ei viitsinud enam teha.
Õhtul oli plaan ühele kõnele vastata ja ühega diipi juttu ajada. Ma ei suutnud seda aga oodata ja olin terve päev põnevil ja mõttes. Seega, kasutasin msni.
Sai ajatud megapikalt moraalset teksti, mis kohati kõlas nagu ajupesu või psühhoterror. Aga seda ma kipungi tegema inimestele – nende endi heaks. Eks näis, kas midagi muutub ka nüüd kellegi elus. Tore oleks ju, aga inimesed peavad midagi eelkõige ise tegema, et enda elu muuta.
Eniveis, oma tuba on tore.
Ahjaa, Mari, mu üks parimaid sõbrannasid, sai pärast pikka üritamist ja proovimisi ning rõõmsaid ja valusaid hetki ja paari kunstitööd sai ta nüüd lõpuks oma unistuste kooli VHK’sse (Väga Heasse Kooli). Ülimalt rõõmus olen ta pärast. Ta on seda väärt. Ta blogi ka siis juba:sodikast.blogspot.com. Külasta, kui juba siin oled. Huvitav ja omapärane blogimisstiil on tal, hästi mõnus.
Mul on ikka supersõbrad. Tõsiselt.
Tahtsin veel rääkida, kui tore mu mobiilioperaator on. Ma ei tea mis toimub, või kuidas see võimalik on, aga kõned jamavad ebaloogiliselt. Paar korda on juhtunud, et mina teist inimest ei kuule, aga tema mind kuuleb. Ja täna juhtus eriti haige asi – poole kõne pealt kuulsin võõrast venekeelset juttu, nagu kellegi kõne pealt. Väga väga ebameeldiv. Operaatorifirmat siin ei maini. Just in case.
Jaa kui juba kommunikatsiooniprobleemidest rääkida, siis mul see küljepealasuv Skype-nupp ei tööta. Kasuta Msn’i.
Nüüd aga lõpetan, homme kavas silmaarst ja juuksur (ehk siis külaskäik Deelu poole). Hehe.

Palju õnne eliidile.
Oliver.