Oliveri ajaveebOliveri mõtted, tegevused, ideed ja nende tagajärjed ning tulemid.

Ja ongi juuli viimane päev käes, reede.
Päeva alustasin juba kell 7(!) hommikul üles ärgates. Jube energialaks oli sees, tahtsin kohe midagi teha. Siis läks 2 tundi, enne kui kõik teised üles ajasid end vaikselt.
Siis suundusime õue. Siin on täiega siuke mõnus, puhas õhk. Hästi värske ja karge, eriti hommikuti.
Päike säras väga kõrgel, kui äkki mõni tund pärast keskpäeva hakkas väga kõva paduvihma sadama ja äikest lööma. Siis jäin ma magama.
Ärkasin umbes tund-kaks hiljem. Ärgates oli ilm juba veidi parem. Siis jalutasime veel perega küla vahel, põletasime paar maja juures olnud heina- ja parhihunnikut maha.
Nüüd olen tagasi toas, istun ja mõtlen ning naudin seda jube värsket ja head õhtuõhku, mis siin levib. Mõnus!
Esmaspäevast olen taas linnas.
Selline lühike sissekanne seekord, mõtet nagu polnud, mida sisse panna. Okei, 1 mõte on – need kes maal käinud pole, jõuavad veel. Koolini on veel terve kuu.
Okei, “terve kuu” on väga positiivselt öeldud. See läheb linnulennul, nagu ka kooliaasta, elu.
Hetkel lõpetan.

I miss noone and it feels so damn good.
Oliver.

Jeap, asun maal.
Hiline sissekanne, jaa, aga linnas polnud aega enam kirjutada.
Ärkasin kella 12 ajal, siis sain kohe Mari käest e-teated, et ta jõuab kell 14 linna.
Kiirelt pessu, riidesse ja kella poole kolme ajal olime juba koos.
Käisime poodides, rääkisime kõigest. Lõpetasime kella poole seitsme ajal Noortekohvikus. Siis tulin kiirelt koju asju pakkima.
Poest muide soetasin uued kõrvaklapid (ei suutnud lihtsalt ilma…). Koss Keb 24b. Siiani juba 5 tundi vastu pidanud! Wihii. Mari ennustas, et nad päevad 17 päeva vastu, eks näis.
Maalesõidu ajal oli mul taas liiga palju aega mõtlemiseks. Avastasin igast asju, eriti mõtlesin keelte peale. Võrdlesin inglise ja eesti keele hääldusi. Kuna telost käis Sneaky Sound Systemi laul “UFO” siis jäi see lühend eriti kummitama, eesti keeles “uuhvo” ja inglise keeles “iiuehvõu”. Weird, eh?
Ei, mul oli liiga palju aega mõtlemiseks…
Homme keskendun ilmselt taaskord kirjutamisele, mõtlemisele. Kuigi, siin peab keegi murutraktoriga kihutama (3-7 km/h)…
Hetkel aga lõpetan – lähen magama ära.
“Lõpulause” on taaskord liigse mõttetöö tulemus, sowry :]

I don’t know why but I wish there was “Oprah UK” too…
Oliver.

Tore aga igav on täpselt tänase päeva kirjeldus. Tuju ja olu oli nagu hea, aga kuna kõik head sõbrad on kas kusagil Eestis laiali või on nad linnas, aga neil on tegemist.
Sellepärast lähen ka homme maale. Otsustasin vanemate ja vennaga kaasa minna. Ehk siis olen nüüd homsest (neljapäevast) kuni pühapäevani maal.
Ja just pärast seda kui olin isale helistanud ja oma maaletuleku kinnitanud siis Mari helistas, et teeks üllatuse ja hüppaks homme linna tagasi. Woups.
Samas – ma pole terve suvi maal käinud. Esialgne plaan oli kevadel, et olen terve suve maal, nüüd viimati käisin juuni lõpus ja siis ka hästi korraks.
Ja juba vähem kui 50 tunni pärast ongi august käes. August. Sügis…
Eile keegi tuli anonüümselt rääkima taaskord msnis (küljepeal asuvat nuppu kasutades) ja avaldas soovi, et ma täna midagi sisukamat kirjutaks. Hmm. Palusin teemat, siis sain vastuseks, et võiksin kirjutada neist inimestest, kes niimoodi anonüümsena rääkima tulevad msni.
Noo nende inimeste kohta pole eriti midagi öelda, sest siiani on nad alati olnud toredad ja muhedad vestluskaaslased. Kui nad oleks ebameeldivad ja… ebamuhedad siis seda nuppu ju poleks ka, I guess. Igatahes vastan rõõmuga kõigile, kes sealtkaudu rääkima tulevad.
Lisasin ka Skype-nupu, aga see ei taha eriti töödata. Parandan ära mingi hetk.
Et siis järgmised 3-4 sissekannet tulevad mu maakodust.
Hetkel lõpetan.

B.
Oliver.

Elu on super, pean kohe alguses ära mainima.
Tead… Di täna mainis, et ta tegi kohutava avastuse… Nimelt… Kool algab kuu aja pärast! *on paanikas* Ainult kuu aega veel, see läheb ilmselt liiga kiirelt. Kuu alguses, noh, see on juba käes, olen üksi kodus. Kuu keskpaigas toimub väike telkimine ja kuu lõpus ettevalmistused kooliks ehk suvest viimase võtmine, võibolla tripin korra välismaale ka. Mis seal ikka… suvi on möödunud kohutaval kiirusel ja ettevõtmisi peaaegu polegi olnud. Süü võiks panna endale, aga mul oli kaks võimalust: passida linnas või passida maal. Seekord valisin linna, eelnevad aastad olen maal asunud suvel. Ujuma mina pole see suvi jõudnud, aga ausaltöeldes ma pole eriti ujuv inimene ka, niiet see pole eriline kaotus.
Samas, suvi on möödunud täis mõtteid, avastusi ja inspiratsiooni. Olen avastanud end, alustanud mitme raamatuga ja leidnud uusi kohti, kust inspiratsiooni ammutada.
Blogisissekanded on olnud alla arvestuse, sest ma ei saa päris igast mõttest kirjutada ja juhuslkult mõtlengi päev läbi neid “igast mõtteid”. Jama, jah, aga kooli ajal läheb kindlasti põnevamaks, sest ma lähen gümnaasiumi *wihii*.
See on minu jaoks uus ja põnev ja püüan seda emotsiooni edasi anda ka blogisissekannetes.
Kofeiinivabast elust rääkides… Tunne end suurepäraselt! Neljas päev läheb hetkel ja ma pole end aastaid nii hästi tundnud. Kofeiini kohta uurisin veel igast asju välja. Teadsid, et see takistab ajusse verevoolu 10-20%? Ausaltöeldes, ma küll ei tunne, palju mul verd ajus on, aga ma tunnen, et mu mõtted on kiiremad ja tõhusamad.
Päeval muide jäin magama (tegelikult kokku 3 korda…) ja ärkasin üles umbes poole kuue ajal õhtul. Ja üllatusena leidsin end tühjast kodust. Õde on kusagil Kagu-Eestis laagris, isa on nagunii õhtuni tööl aga ema ja vend lihtsalt kadusid. Õnneks naudin ma üksi kodus olemist.
Ja hetkel lõpetan.

If you are happy, I’m happier.
Oliver.

Ei, ma ei tegelenud täna füüsikaga.
Ma istusin täna terve päeva kodus, jaa. Ärkasin kell 10 ja juba siis tundsin end üsna halvasti. Mida kauem päev kestis, seda hullemaks läks. 7 tundi hiljem oli väga väga halb olla. Selline tunne nagu tuumapohmell ja gripp oleks korraga. Põhjus? Kofeiinivaba olemine. Nüüdseks olen üle 66 tunni kofeiinita olnud, varem jõin keskmiselt 2,5 liitrit pepsit/cocat päevas. Ja nüüd päevapealt lõpetasin, sest see muutus juba sõltuvuseks.
Nüüdseks tunnen end juba paremini pärast peavalurohtu ja magamist. Unine olen ikka veel.
Täna mõtlesin üsna palju ja taipasin niimõndagi (sellest ka pealkiri). Maailma muuta on väga raske. Selle peale tulingi, tänu ühele sõbrannale. Olen maailmaparandaja-tüüpi inimene. Eelkõige muudan inimesi enda ümber, et nad oleksid endaga rahul ja aitaksid kaasa sellele, et maailm oleks kõigile parem koht. Teen inimesed universaalsemaks.
Täna avastasin aga, et on inimesi, kes ei väärigi muutmist. On inimesi, kes tuleb lihtsalt lasta elul välja praakida, sest nad ei mõista iial, et soovid neid aidata.
Igatahes, inimesed kes minuga tutvuvad peavad arvestama, et ma kipun neid muutma. Protsess võib olla üllatav kuid tulem on alati suurepärane.
Miks ma seda teen? Ma lihtsalt olen selline. Reageeri kuidas soovid.
Sain ka täna aru, et on inimesi, kellega ma ei peaks suhtlema. Sõbrad ei vea sõpru alt, aga kui nad seda teevad, pole nad õiged sõbrad. Aga ma annan alati uue võimaluse. Suht nõiaring.
Aga nüüd küll lõpetan. Huvitav sissekanne tuli seekord…

Don’t you dare to let me down.
Oliver.

Tänane päev on möödunud kiirelt. Lihtsalt mõeldes.
Inimesed on ikka uskumatud jubensid – nad on täiesti lõpuni avastamatud. Iga kord, kui arvad, et tunned kedagi täielikult, muutub temas midagi sinu jaoks kardinaalselt ja pead hakkama teda uuesti avastama.
Kirjutan ja kirjutan päevadläbi. Uskumatu, kuidas ma kirjutades end rohkem avastan, mõistan asju. Nagu mõtlemine, aga kood oma mõttelõngast midagi uskumatut.
Olen aru saanud, et maailmas on eetikal palju suurem kaal kui seadustel. Tegelikult oleneb kõik kontekstist. Vähemasti on selles raamatus, mida kirjutan, nii.
Pean veel mainima, et see raamat ei pruugi ilmavalgust näha.
Ja Mirjami emal on õigus, “Vaid lollidel on igav!” Tõsi, sest targemad ja kirjaoskajad võivad oma “igavatel hetkedel” midagi kirjutada. Inspiratsiooni pole vaja, kirjuta lihtsalt oma elust. Siis arendad fantaasia abil edasi mingi uskumatu maailma, tegelase, elu. Kõik on ju tegelikult vaid viitsimises kinni.
Aga hetkel lõpetan, vaja edasi kirjutada.

Heartbroke.
Oliver.

Täna võtsin kätte ja marssisin õue. Õega. Tegime väikse pildistamise, millest tegin kodus väikse töötluse abil väga huvitava pildi (as you can see). Yeap, see on mu õde.
Pärast pildistamist Linnahalli läheduses suundusime Virru. Seal üritasin klappe ümber vahetada ja üllatus-üllatus, seda ei tehtud. Kuues kord jäi toimumata. “Eelmine kord oli teil siit katki ja me ei vaheta enam teie klappe ümber.”. I was like: -.- ja siis tuli mulle meelde, et kirjutasin siin blogiski ju, et tänu müüja pimedusele vahetati ümber. Tekkis kerge paranoiline hetk, et muusikapoe müüjad on mu blogi lugejad. Matsin selle hullu mõtte kohe maha.
Eile öösel oli mul väga huvitav vestlus blogilugejaga, kelle varjunimeks Kaamelipoeg. Ootan teda iga kell uuesti vestlema.
Ootan täiega Mirjamit tagasi Eestisse.
Elu on põnev. Ja kui pole, siis tuleb see põnevaks teha. Heas mõttes.

Mõttetu Sulle helistada, kuid miskipärast teen seda siiski.
Oliver.