Eile öösel võtsin ette ja hakkasin “arvamuslugusid” kirjutama. Täna siis pikem looke vabadussõja võidusambast. Kommenteeri ja anna teemasid, millest tahaksid siin blogis kuulda.
Lisasin ka väikse väga fäänsi endatehtud pildiseeria. Orkutis on võimalus mu sõpradel kommenteerida seda pilti siin, avaldada oma arvamust samba kohta.
Vabadussammas on hetkel väga magus teema.
Vabadussammas, ehk siis vabadussõjas langenute mälestuseks püstitatud monument, visuaalselt võiks olla võimsam. Algne projekt nägi ette, et see on veidi pikem. Pikemana näeks see tõesti parem välja..
Klaasi on väga huvitavalt ära kasutatud. Väljaspoolne osa on lihvitud, seespoolne jäetud väga huvitavaks ja “killuliseks”. Valgus mängib sel osavalt. Kruvid (võimisiganesasjadega need klaaspaneelid seal kinni on) on väga kentsakate otsakestega; nimelt, kruvide otstesse on kuidagi liimitud (või muid tehnoloogiaid kasutades kinnitatud) klaaspaneelide ümmargused tükid. Vot see on ainus jube asi selle samba juures.
Eliniga ristisime vabadussamba meie tomatite kasvuhooneks, sest päeval näeb see tõesti välja nagu kaheksakorruseline väga glämmi katusega kasvuhoone.
Öösel on sammas uskumatult kena. Kogu sambasse on peidetud kohutavates kogustes LED-valgusteid, mis on keskkonnasõbralikud ja kulutavad väga vähe energiat. Samba rist on samu valgusteid paksult täis topitud, ning selle täissära paneb silmad kõrbema. Väga võimas.
Nagu ma juba mõnele olen öelnud, peab see sammas meile meeldima, sest see maksis 100 miljonit krooni. See on nagu Prada käekotid, nad näevad koledad välja, aga maksavad tuhandeid. Neid armastatakse, sest nad maksavad palju. Nad on mõlemas mõttes “kallid”. Sama peaksime tegema ka sambaga, sest seda raha enam tagasi sealt ei saa. Või müüme samba varuosadeks tšehhi tagasi?
Ristiosa, see sümbol seal keskel… No, kui seal Eesti kaart oleks, oleks see kindlasti ilusam ja ei tekitaks nii palju poleemikat vene meedias, kus seda sümbolit võrreldi täpselt samasuguse Eesti SS leegioni sümboliga.
Tagaseinake ja seal olev tekst, oeh, kui ilus see on. Poolmatistatud metall kahhelkive meenutaval pinnal näeb hea välja. Mingi vanamees “Suvereporteris” kaebas, et seda teksti pole päikse käes näha, öövalguses ammugi mitte. Vaidlen vastu, teksti on päeval väga hästi näha, oleneb lihtsalt, kust vaadata ja kas kannad prille või mitte.
Tagamõte ehk Eesti vabaduse monument või mäletusmonument vabadussõjas hukkunutele. Kindlasti pole see vägivaldse tagamõttega. See on siiski koht, kuhu saab lilli viia ja mõtlema minna, kui taipad, et Eesti on vaba ja sa asud Eestis.
Juunikuus, kus uudisteteemasid eriti pole, on kesklinnas uue samba avamine meediale hea hambaork. Muidugi, nagu meedia ikka, pingutatakse üle. Rahvas on samuti näljane uute uudiste ja skandaalide järele. Pean siin ära mainima ühe seiga, mis juhtus, kui mustamäelt taaskord koju sõitsin, paar päeva tagasi. Troll sõitis vabaduse väljakust mööda, kogu rahvas, kes seal oli, pööras pilgud sambale. Noored vaatasid seda särasilmi kui uut tšillimis-, nillimis-, ja kokkusaamiskohta, vanemad inimesed vaatasid seda, mõned langetasid pea, mõned langetasid pilgu, mõned noogutasid ja muigasid, mõndade silmist võis lugeda kahjutunnet selle 100 miljoni krooni üle, mõndade pilgus oli pilkavaid toone.
Tegu on toreda sambaga, mis püstitatud vabadustunde meeldetuletamiseks. Midagi sarnast viimatisele öölaulupeole. Muidu on mu arvamus sambast, et see on üldiselt kena. Nüüd pole enam midagi teha, sammas on püsti. Imetleme seda ja võtame seda kui vabaduse märki. Võid oma arvamuse samba kohta kommentaaridesse jätta, kui soovid.
Oliver.
