Oliveri ajaveebOliveri mõtted, tegevused, ideed ja nende tagajärjed ning tulemid.

Täna oli nagu suht mõttetu päev.
Essa tund oli vaba. Istusin garderoobis ja kuulasin house’i.
Teine tund oli füüsika. Istusin klassis ja kuulasin house’i.
Kolmas tund oli kunst. Tegin kiirelt ühe joonestuse ja joonistuse.
Neljandaks oli ajalugu, tegime ristsõnu.
Viiendaks oli muusika, rääkisime ekskursiooniasjad läbi (kohe räägin lähemalt sellest).
Kell 12 olin juba vaba.
Nüüd lähemalt ekskursioonist. Homme ja ülehomme olen siis Viljandis, klassijuhataja maakodus. Sinna jõuan homme keskpäevaks, tagasi jõuan pühapäeva õhtu kella kuueks.
Ausaltöeldes, ma ei taha sinna tegelikult minna. Põhjus on ülimalt lihtne – ilmselt olen homme õhtul ainus kaine isik seal. Ja eriti nõme on seal täis klassikaaslaste keskel midagi teha (no näiteks üritada magama jääda). Ja öösel linna peale ka nagu ekslema minna ei taha (See on Viljandi!). Et, ma ei teagi, mis teen seal siis.
Blogiga on nii, et kirjutan seal blogisissekanded wordi ilmselt ja WiFi leviala leidnuna postitan nad ära. Loodetavasti levib sinna peatumiskohta mingigi WiFi. Kui ma WiFi’t ei leia, siis ilmselt tulevad sissekanded alles pühapäeva õhtul.
Eks näis, soovi mulle head trippi eniveis.
Hinnetest on suht kõik väljas, aint venku on kolm.
Hetkel lõpetan.

Wöähhh.
Oliver.

Täna oli siis, kes veel ei tea, minu sünnipäev. Sain 16 aastat vanaks.
Päev möödus megahüpersupertoredalt. Algas kahtlaselt.
Kodus, kui tavaliselt iga sünna on ema-isa hommikul mu üles äratanud ja õnnesoovid edastanud, kingi kätte andnud siis see hommik nii ei toimunud. Istusin, lausa ootasin seda hetke, kui nad tuppa marsivad. Aga nad ei teinudki seda. Tekkis kahtlus, et nad on midagi unustanud. Kavalasti läksin ema juurde: “Kuule… mul vaja seda, nomh, “kommiraha”, et klassikaaslastele sünna puhul nagu kommi või jäätist osta…”. Ema: “Ahjaa… *annab raha*”. Ja siis ma seisin seal, blank face, et nagu, mul on 16′s sünna ja ta ei soovi mulle isegi õnne, weeeird.
Koolis, essa tund kehaline. Ma jälgisin, kaua neil aega läheb, et neile mu sünna meelde tuleks. Esimeses tunnis ei tulnudki. See-eest nihestasin/rebestasin mingi lihase raskelt ära, nii raskelt, et jooksmine oli täna terve päev out.
Siis tuli eesti keel. Õps ehmatas juuksevärvimuutuse peale (as you know, ma olen nüüd veits emo, juuste poolest). Samuti ehmusid klassiõed. Klassivennad suht rahulikud. Enne tunni algust helistas Marite, saime teisel kokku. Sain kallistuse ja punase roosi. Nagu megaarmas :’) Tõsiselt armas. Kui olin roosiga klassi jõudnud, tuli äkki kõigil meelde, et mul täna nagu sünna. Ja siis tulid kallid ja õnnesoovid.
Pärast seda tuli muusikatund. See oli überhuvitav tund. Mingi koolitaja oli seal, õpsi tuttav. Õppisime kirjandi kirjutamise kiirelt üle ja kordasime. Sain ebaloomikult palju kiita. Lahe oli, kui pärast tunni lõppu see koolitaja teatas, et ta vb tuleb prantsuse keelt õpetama järgmine aasta gümnaasiumile. Sellele järgnes koolitaja ja minu vaheline mõnesõnaline prantsusekeelne vestlus. Heh.
Pärast seda oli keemia, ehk lauamängutund.
Ja seejärel matemaatika. Rääkisime eksamist. Kas teadsid, et eksamil on oma dresscode? Ma sain veits karbilahtisuse, kui teada sain.
Pärast seda bio, kus tunni lõpust sain korra Mariga kokku. Kallid-õnnesoovid ja vineeriküpsised. Siis tuli padukas, jooksin kooli tagasi (tuletan meelde, et esimeses tunnis rikkusin oma jalga ja jooksmine oli tegelikult äärmiselt valurikas).
Pärast kooli korra koju.
Seejärel saime Maritega kokku, tahtsime minna Mirjamit vaatama.
Väike trollisõit, olimegi kohal. Jalutasime Leale vastu. Ta andis üle samuti sünnipäevakallid ja roosa nelgi (roosa, sest lillasid polnud).
Mirjamil külas olles rääkisime hüpermegapalju. Viisime talle shoksi ja coca’t. Nalja sai, oli igast hetki. Tekkis palju mõtteid ja kuulsin palju.
Aeg möödus kiirelt. Pidin veel tegelikult Erkiga kokku saama, aga ta pidi kella seitsmest kusagile minema. Ma jõudsin linna tagasi alles seitse läbi midagi… Kahju. Lükkasime kohtumise edasi. Sorri, Erki
Eniveis. (Ohh, selle sõnaga tuli meelde:) Hakkan oma füsaõpsi pinnima. Meil on nii, et kui aine on viis, kõik veerandid viied ja tunnis tubli, saab üksikaine kiituskirja. Saan ilmselt bioloogias ja muusikas selle. Piinan füsaõpsi, et ka füüsikas saada. Sest kolm on ilus arv.
Matemaatika hinded on väljas (õhtuks vist ka eesti keele/kirjanduse). Veerand matas 4, aasta samuti 4. Suurepärane! Siiani vaid vene keel > veerand 3, aasta 3.
Kõik uurivad sünnakingi kohta. Vanematelt sain raha. Lisaks veel sõpradelt kallistusi, lilli. Kusjuures, sel aastal on veidi teisiti. Ma ei väärtusta enam sünnipäevakinki peaaegu üldse. Sel aastal nautisin lihtsalt päeva. Positiivseid soove, emotsiooni, mõtteid. Ja seekordne sünnipäev oli kindlasti parem, kui eelmised.
Tänan südamest kõiki, kes igat võimaliku teed pidi häid soove edastasid. Need läksid tõesti südamesse ja tegid tuju heaks
Hetkel lõpetan, vajusin mõttesse…

Te olete toredad.
Oliver.

Kes on homme sünnipäevalaps?
Kes on nüüdsest musta värvi juustega?
Kes on täna terve päev heas tujus olnud?
M I N A
Loodetavasti sina ka (välja arvatud soengu värk…noo jaa sünnipäevalapsevärk kaa…).
Tglt, jamh.
Koolis oli 3 tundi. Kaks matemaatikat ja keemia. Ehk kaks tundi magamist ja tund lauamängude pildistamist. Übervahva.
Ja siis läksin, algul Heleni, pärast lisandunud Mammu ja Erikaga, spordipäevale. Orienteeruma.
See oli suht mõttetu, sorts. Lihtsalt jalgade valutamaajamine suht.
Lisaks meile neljale lisandus me rühma ka Andro (pole kindel nime õigsuses, vabandust). See on see dude, kes seda lahedat blogi peab, juunõu. Sain temalt komplimendi. Ootamatu ja tegi tuju väga heaks. Ta nägi täna täpselt, kuidas ma blogis olen überavatud jne, aga real-life suht uje ja vaikne.
No ja siis me kõmpisime seal ringiratast, igav suht. Pilte sai ka (mul oli kaamera kaasas täna).
Siis pärast seda läksin otse linna. Elin tuli ju täna Tallinna! Leidsime talle suht kiirelt (paari tunniga vaid) lõpukleidi. Siukse hästi nunnu, moodsa ja laheda. Käisime chopsticksis (istusime korra ja siis läksime minema) ja hesburgeris ja kaubamajas, ülemistes, virus.
Elin kinkis mulle sünnipäevaks juuksevärvi. Tumepruuni. See jäi aga must, mis päikse käes tumetumetumekirsipunane. Veidi harjumatu, aga parem kui enne. Homme tekivad pildid ka netti ilmselt.
Homme siis sünna, kingisoovitaja on sellest postis, kui kellelgi on tungiv soov mulle kink teha.
Ja rohkem mul polegi midagi rääkida hetkel.

Tegelik mina.
Oliver.

Dümürüm, tore päev oli. Hullult suvine ilm ja megahea tuju.
Esimene tund oli matemaatika. Tahvli ees läksid kõik närvi täiega, ma käisin ka tahvli ees, juhuse tahtel oli mul lihtne ülesanne.
Pärast seda oli eesti keel, seal tegime eksamitöölehti. Lihtne ja jällegi õudsalt unine.
Seejärel oli inglise keel, kontrolltöö. Tundus suht lihtne – 20 tõlkelauset. Aga eks näis, mida “lihtne” tähendab.
Neljas tund oli bioloogia, seal lihtsalt istusin.
Viies tund geograafia, seal istusin ja rääkisin juttu.
Pärast neid teine matemaatika. Merily istus minu kõrval ja Mario me ees Erki kõrval. Nalja sai.
Ja viimane tund oli vene keel, seal vastasin midagi ära, sain veerandi ja aasta kolme. Wühüü!
Täna oli kõigil muidu neljapäeva tunne. Naljakas.
Ja mu Koss KEB/20G klappidest parempoolne põles hommikul läbi. Või, maitea, mida ta otseselt tegi. Pragises ja nüüd on kaks korda vaiksem. Viin neljapäeval tagasi Laseringi.
Laktoositalumatus on talutamu. Ma ei saagi suht midagi peale juustu ja kohupiimatoodete süüa piimatoodetest(juust on piimatoode?). Piima ei saa juua, koheselt lööb valu kõhtu suht. Õudne/masendav.
Täna hakkasin mõtlema ja… Mul on ülehomme sünna, dude! Nagu, whaaa, juba ongi mai lõpp. Suvi on nagu… siinsamas! *jookseb paanikas ringi*.
Mirjami kohta sain ka nii mõndagi teada, kus ta on ja mis tal viga oli. Reedel lähme Maritega vaatama teda ^^.
Ja homme tuleb Elin (ilmselt/vist) linna!
Ja muide, homme on spor-di-päev. Ehk siis, pärast kolmandat tundi suundume klassiga sütiste treppide juurde orienteeruma. (khmbooringkhm). Fun-Fun-Fun! (N00T).
Inkas panin raskelt feili. Seal oli töös sõna “veider” ja ma küsisin õpetajalt, et: “Kas ‘Kinky’ tähendab ka veider w?” Õps:”…eem, see tähendab mumeelest ‘robustselt seksikas’…”. Kust ma võtsin, et “kinky” tähendab veider?! Weird and funny.
Dübürübünümh…
Tänane (ja eilne) põhilaul oli/on Frankmusik – Better Off As Two. Superlaul, supervokaalid, suuuper.
Hetkel polegi millestki muust rääkida. Elu on ilus!

Üüü, kui… tore.
Oliver.

*on kõhuli keset elutuba, läpakas ühendatud kodukinoga, alternatiivelectro hõljub õhus*
Eriti lebo maandeei.
Mingi, suht lihtsalt istusin igas tunnis.
Essa tund oli vaba, istusin gardekas, nagu ikka.
Teine tund oli füüsika, istusin niisama. Õpsil ongi uus soeng *juhuu*. Suht hästi sobib talle, aga teeb ta ülemäära nooreks.
Kolmas tund oli vene keel. Istusin niisama seal. Sain kodutöö, et ma veerandi kolme saaks. Öösel aega õppida…
Neljas oli inka, istusin niisama. Mingi lugemisülesanne, suht headache.
Seejärel eesti keel. Mingid ülesanded. Kaks korda jäin tunnis magama, peaaegu. Esta klassiga on midagi, et seal alati hullemat sorti unekas tuleb.
Kuues-seitsmes tund vaatasime praeahjus (ajalooklassis) mingit filmi pronksööst. Huvitav. Palavus oli tappev.
Siis puutöö. No comments.
Avatasin, et mul on laktoositalumatus. Piim tektitab kohutava kõhuvalu. Mul see suguvõsas ka. Õudne – kohuke ja pepsi on mu põhitoidud ju.
Klassis taas mingi geiteema üleval minuga seoses. Head energia raiskamist neile
Kuulujutud on ka mind mõne suhte sisse seganud. Suht sucks. Ma ei levita kuulujutte kunagi heast peast, ainult põhjusega või kogemata.
Kas teadsid, et valitsus on kriisis?
Hetkel side lõpp, lähen kõhuvalu nautima.

Nunnu ^^
Oliver.

OIBIT! (Kes ei tea, siis see tähendab: Oliver Is Back In Tallinn).
Maal, ärkasin ja siis suht kohe istusin autosse, sõitma.
Sõitu ajal käis üle pikapika aja NuRave. Ühel hetkel pärast Tartut lihtsalt tuli hull NuRave isu. See andis siukse hullu energialaksu, kohvi polnud vajagi. Mõnuuus!
Muidu, tänane sõit oli tore ja lõbus. Ehk siis igavussesuremise hetk. Hetk, mis kestis kolm tundi.
Mul oli liiga palju mõtlemiseks. Mõtlesin isegi plastik-välikäimlate (nende siniste plastkastide) disaini peale. Järeldus = ma mõtlen liiiga palju. Ja kõik, mida mõtlesin, mõtlesin kohe üle ka. Ülemõtlemine on lausa tappev. Kahtlane oli igatahes… üle pika aja mõelda.
Tegelikult mul polegi rohkem midagi rääkida hetkel vist. Pean koristama ja õppima hakkama. Lühike blogipost, I know…

I ain’t no superstar.
Oliver.

Nomh, täna on olnud üsna igav päev.
Ärkasin varahommikul kella 11:30 paiku.
Käisin õues, toas, õues, toas jne…
Ühel hetkel kasutasin murutraktori ülikiireid sõiduomadusi (3-7 km/h).
Ja nüüd olen siin.
Selline tore päev.
Mõtetes ja sealpool on suht segased lood. Tunnetes, noo, on igast asju. Olen paari inimese pärast mures, mõtlen pidevalt mõnele ja samas mõne üle olen õnnelik ja uhke. Igatsen mõnda, mõne naeratust, pilku… Segane värk.
Hetkeks lõpetan ilmselt.

Elades kolmikelu.
Oliver.