Oliveri ajaveebOliveri mõtted, tegevused, ideed ja nende tagajärjed ning tulemid.

Oijah, öö oli … äge?
Istusin keset põrandat ja kuulasin jazzi. Kella neljani. Jamh.
Ärkasin, õues oli selline mõnus, talvine ilm. Ja hetkel paistab ere päike. Külma on kuus kraadi. Ja ma istun kõlarite keskel keset elutuba, üksinda kodus, ja kuulan jälle jazzi. Weird.
Maitea, kas esmaspäeval lähen kooli. Ema meelest olen haige. Maitea, esmaspäeval on paar kontrolltööd…
Tahaks paari teatud inimesega linna minna, pildistama, kasvõi. Ei usu, et neil paaril aega leidub selleks. Või viitsimist. Aga lootus sureb viimasena. Käin pesus ära ja siis helistan või avan nende msni kastid. Eks siis näeb. Kui ma muidugi ise ka viitsimist leian, juunõu.
Maitea, mul eriti rohkemast polegi kirjutada hetkel vist. Jap, laupäevad on igavad.
Ups, bassikõlar kuumenes üle vist… Bass kadus ära. Möh. A, tagasi tuli. Hmm, laulus sellist kohta ju pole. Weird.
Eniveis, ma vist hakkan New Moon’i lugema… Inglisekeelset. eBooki pole veel netis, pean päris raamatu ostma ilmselt.
Jeap, bassikõlar on ametlikult mittetöötav ja ülekuumenenud. Super. Õhtul proovin uuesti, vb hakkab veel tööle.
Eniveis, nüüd ma lähen… teen midagi.

Ära kuula jazzi, bass põhjas.
Oliver

Jummijammi (Mario väljend), Jaanuar on peaaegu-läbitud valguse kiirusega ja veebruar tungib aina lähemale. Lausa kohutav (heas mõttes).
Tänased pildid, mis üleval siin, olid ju algselt mõeldud, kui Mahlaturniiri fotoreportaaž. Lõpuks tuli välja, et mul pole mitte ühtegi pilti mahlaturniirist. Päev oli niivõrd põnev ja kiire ning Ma ei saanud võimlasse sisse. Kui väga oleks tahtnud, oleks saanud ka, aga ma oleks pidanud seal koos mängijatega jooksma siis. People like to call it feil. Aga, päev mõõdus kiirelt, lahedalt ja mõnusalt. Ei ühtegi negatiivset vahejuhtumit. Ei ühtegi konflikti. Ei ühtegi peavalu, ega halba tunnet. Sain hoopis ajaloo kontrolltöö nelja ja nii füsas kui inkas õppisin midagi huvitavat. Kunstis avastasin, et “harilik”, mille Merli mulle andis, oli kustutamatu. Lõpuks tegi õpetaja kindlaks, et tegu on hoopiski musta värvipliiatsiga. Naersime. Musas aga laulsime, pildistasime. Jeah, pildistamine oli, vähemalt minul, täna päeva läbivaks põhiteemaks. Ja olen ka täheldanud, et piltide mõtted on üha selgemad ja kvaliteet (see kvaliteedi osa, mis oleneb pildistajast) on paranenud. Samuti on igakordne tehtud piltide arv aina suurenenud. See on ainult hea. Ainult, ma pean millalgi oma veebialbumi mälu suurendama. Seal on etteantud mälumaht 1GB. Mul on 11 albumit ja need võtavad ruumi 29%. Aega ja ruumi veel on.
Ma pean hakkama inglise kirjandust lugema. Lihtsalt, ma võtan ju inglise keeles eksami ja tsipake lisamaterjali ei tee ju paha. Ma pean ka endasse sisestama paar lahedat ja silmapaistvat lausestruktuuri. Sellega saan suulises osas kindlalt plusspunkte. Niiet, täna hakkan eBooke tirima, ilmselt. Tahaks “New Mooni”.
NuJazz on parim lihtsalt… viimasel ajal kuulan kuidagi palju seda. Täiega siuke… aaah, ma ei oska seletada seda fiilingut. Pane juutuubi otsingusse Nu-Jazz ja kuula. Liiga hea lihtsalt…
*kuulab edasi*
Mulle kohutavalt meeldib kusagil keset tänavat olla ja NuJazzi kuulata. Tänav peaks asuma kesklinnas, kus on tihe liiklus ja minutis sadakond möödujat. NuJazz peaks olema tempokas ja urabanilik. Õudselt muhe.
Teine võimalus selle kahtlaselt perfektse muusikastiili nautimiseks on seda teha öösel, pimedas. Kui tänavad on tühjad, vaiksed. Veel õudsemalt muhedam.
Ohhoo, mulle tuli kahtlaselt äge idee! Hakkaks ka …emm… sinist blogi pidama? DD Inglisekeelne valge blogi. Mõtle, see oleks lahe ja ma saaks inglise keelt igapäevaselt harjutada xD Kui ainult viitsiks iga päev tõlkida…
Viitsimisega seoses – blogi lugejate arv küll kasvab pidevalt, aga usun täiesti, et keegi ei viitsi neid kohutavalt pikkasid poste läbi lugeda. Ma ei pane seda pahaks, sest need mõtteavaldused sisaldavad sageli vaid mõnda üksikut äramärkimisväärset terakest.
*haigutab*
Uni tuli… Kahtlane – uni tuleb alati siis, kui ma blogis olen
Tegelikult tahaks USB-süntesaatorit… Tahaks muusikat luua! Kitarri võiks ju tegelikult ka õppida? Mul istub üks kitarrike nurgas. Kui aega selleks jääks ja uksed-seinad oleks helikindlad, siis netist saaks ju vabalt õpetusi. Võiks… See idee läheb ideeahju küpsema.
*refreshib eKooli lehte juba maiteamitmendat korda*
Tahaks paari hinnet teada… Ootan põnevuses edasi.
Ja orks jooksis kokku -.- Vahel mul lihtsalt ei ava orksi, näitab helesinist tausta ainult. sucks.
Eniveis, ma vist teen pikutuspausi. Ja siis tegelen ilmselt suu kaudu paksenemisega. Hiina toit on hea.

Vahel on ebasobivus hea.
Oliver

Tempo-up.
Tänane päev möödus tempokalt, mõnusalt.
Ei midagi tähtsat. Mõned head hinded ja mõnus muusika all-day-long.
Köha tapab vaikselt. Täna keset päeva hakkas kurk valutama ja hääl kadus mõneks ajaks täielikult. Aga sosistada on ju ka tore?
Eniveis, koolis sain kaks viite ja pärast kooli kaks akvaariumitaime. Viied sain keemias ja muusikas, taimed Mari käest.
Matemaatikas polnudki tunnikontrolli. Keemias (mis oli enne matat) taipasin ülesanded ära. Me ei saanud tunnis vastust, sest õps pani valed tähed tahvlile. Erki, kes sellise vea koheselt avastanud oleks, puudus eile.
Mu muusikamaitse liigub vaikselt, electro teed pidi, alternatiivsema muusika juurde. Kuidagi on mu pleilistides juba alternatiivrokki. Just laadisin kolm electro-jazz laulu. Väga väga huvitav ja ebatavaline. Artistiks on Stay With You. Rütmilt ja olekult kergelt Basement Jaxx’ilik. Siuke rahulikum, täielikule euroelectrole vahelduseks überhea.
Ja väljend “über” kummitab mind igas lauses. See polegi iseenesest paha. Ü tähed on ka lahedad.
Homme tuleb ilmselgelt põnev ja probleemiderikas päev. Nimelt, põnev on see, et pean jalkavõistlust pildistama. See on väga vahva, homme on link siin ka. Ja probleeme tekitab see, et see võistlus toimub tundide ajal. Kas ma olen tunnis või pildistan samal ajal? Ei tea veel… Kui ma jalkat pildistama jään, siis ühel hetkel tuleb kindlasti õppealajuhataja, kes kamandab mind tundi -.- Ja selline asi on ka, kooli ja pildistamisega seotud, et vahva oleks, kui pildilingid oleks ka kooli kodulehel üleval. Sellest peaks kindalsti rääkima… kellegagi.
Ahjaa, täna sain kätte Ruta Kruuda fondi esseekonkurssi aukirja. Übervahva. Kirjutasin lihtsalt, kuidas arvan. Mulle meeldib neid aukirjakesi koguda…
Jazz on nii mõnus. Mul iTunes suvalise esituse peal, just hakkas Holger Marjamaa Trio laulu “Black Snow” laskma. Tudengijazz. Jummy. Liiga palju J-tähti.
Kehaline täna oli ikka “lahe”. Õpetaja nimelt ei teadnud, et tunniplaani muutus oli ja me lihtsalt istusime terve tunni riietusruumis. Jap, ÕPETAJA ei teadnud, mitte õpilased. Kes naeravad?
Homme on siis jalkavõistlus. Põnev. Kuigi nii väikeses koolis, nagu meil, on üsna mõtetu sellist asja korraldada – võitjate tiimis olevad inimesed on äraarvatavad – korraldatakse seda siiski, ja see on väga lahe/mõnus/vahva.
Homme on reede… kujutad ette? Nädal on JUBA läbi. Miks aeg jookseb, aega ju on?
*haigutab….aevastab*
Mu laualamp sulab lampi edasi. Mürgitust pole veel tulnud.
Olen viimasel ajal tähele pannud, et suhted teatud inimestega on ära vajunud. Mõndadega on selle arvelt palju rohkem suheldud ja mu ümber on tekkinud teatud inimestest selline kinnine suhtlusring. Mõnes mõttes mõnus, aga samas – teised? Üritan ikka ja alati võimalikult palju suhelda. Mõndadega on suhtlus suht nulli lähedale kukkunud. Pean nende ees vabandama ja helistama/välja kutsuma/msni kasti avama.
Ma jäin oma venna telefonis enda vanu sõnumeid lugema. Damn, küll mul oli elu Mul oli “tüdruk” kellega ma pole siiani kordagi kallistanud, mul olid mitmekümnesõnumilised öised smsivestslused ja piiratud aeg arvutis. Elasin mustamäel ja olin mitte-eriti-ilus. Sorts. (Kas ma tõesti vabandasin praegu enda ees?). Ei, mälestused on mõtlemist väärt ja tegelikult olin tol ajal enda üle uhke. Need asjad on mu muutnud selliseks, nagu ma hetkel olen. *jääb unistama*
Tegelikult, ma lähen kohe magama vist. Kuigi kell on alles 10 õhtul (jap, blogipostituse aeg on teine, sest see on aeg, millal kirjutasmist alustasin ja ma kirjutan aeglaselt, sest teen kirjutamise ajal veel kümment asja.). Ootan paari inimese nägemist. Siuke tunne, et nad tahavad mind ka näha. Armas. Võimalik, et teen musta blogisse ka mõne sissekande. Hetkel ilmselt magama, juba. Ahjaa, need laused, mis enne mu nime seal lõpus on postitustel, neil on alati mingisugune alamõte. Kuigi laused ise tunduvad väga segased ja minulikud. Tänane lause on päris päris segane

Pista banaan kõrva ja maailm muutub paremaks.
Oliver.

Kas vaid mulle tundub, või said täna KÕIK vähemalt korra naerda? Tõsiselt nagu, kuulen igalpoolt ja kõigi käest, kui naeru täis päev täna oli. Ei, vahva, et kõigil lõbus oli. Ma kuulun ka kõigi hulka.
Kohe pärast esimest tundi suutis üks klassiõde oma jõudu mitte talitseda ja lükkas teise klassiõe lampi kogemata (vist?) kivipõrandale pikali. Matatund möödus röökimist kuulates. Me ei saanud keegi aru, et Saia hind on võrdne Põllu hektari keskmise saagiga. Said aru? Alguses rääkisime seal põldudest, siis jõudsime Pepsini, siis saiani ja siis parketini ja siis nende hindadeni. Kõik olid nagu: “wtf?!”. Ja homme on selle peale tunnikas, jess -.-
Keemias maitsesin Merli muusikamaitset.
Enne venkut toimunud vahetunnis toimus väga palju. Sööklas tekkis meie klassi laud. Nomh, suurem osa meie klassist istus seal. Nalja sai.
Venkus sain kõigest aru. Mingi töölehe tegemise just lõpetasin. Venku on lihtsamaks muutnud?
Ja siis oli poolteist kirjandust. Õppisime luulevorme ja Marie Underit. Õpsil oli mingi tuju jälle ja nalja sai, kui ta ühe klassivenna kõik laused maha tegi.
Ja siis ma suht jooksin trolli peale. Elin oli Roccas. Pärast väikest segadust avastasin, et troll number 6 ei sõida lepistikust läbi. Damn. Siis jooksuga kolme peale, üle tee ja kuute ootama.
Lõpuks ta jõudis. Trollisõit oli huvitav. Üks mudilane rebis kildu üle trolli. Kõik said naerda.
Ja siis saime Eliniga kokku. Tegime hunniku pilte Rocca Al Mare keskuses, väljaminnes avastasime, et uksel oli silt, et pildistamine on keelatud. Ups. Siis hüppasime kiirelt Rimisse ja siis nad pidid Premia juures oodanud bussile minema. Ja ma lehvitasin seal veits tee ääres. Algul lehvitasin, buss seisis. Siis vaatasin korra kõrvale ja äkki pool bussitäit rahvast lehvitas mulle. Ma sain vaikselt omaette naerukrampe seal, bussis said ka mõned. Pärast elin rääkis, et mind peeti “Armsaks Väikseks Elini Sõbraks”. Armas, okei. Väike, wtf?
Täna oli kaamera ka kaasas. Pildid leitavad siit.
Maitea, kas lähen homme kooli või mitte. Vaja füsa tunnikas järgi vastata, geos on kontrolltöö. Kehkast olen vabastatud.
Ahjaa, nüüd siis allkirjaga kinnitatud, et ma võtan Inglise Keele eksami. Juba kahetsen. Minulik Ükskõik, mida ma valin, ma pärast ikka kahetsen.
Nüüd me Merliga tahame mõlemad “Videviku” teist osa lugeda. Mirjam ennustas õigesti. Raamatukogudes nagu suht väljas see. Niiet, hetkel pole aimugi, kust me selle saame…
Tervisega veits pahad lood: nina jookseb pidevalt nagu kergejõustiklane ja köhin koguaeg. Aevastamisest ei ole mõtet rääkidagi… Õudne.
Tead, mul hakkas lamp sulama. Laualamp. Lampi. See plastik on üsna pehme. Õnneks mul nina kinni, ma ei saa plastikuhaisust mürgitust. Loodetavasti… *läheb kustutab lambi ära*
Ilge uni on ka lisaks kõigele. Pepsi hoiab veel elus, kuidagi.
Ahjaa, panin orksi puhvetist pildi. Pealkiri:”Meie kallis puhvet… Sildistageee!”. Ja siis alustasid sildistamist mõned mitte-meie-kooli-õpilased. Mitte et see paha oleks, aga suht naljakas ikkagi. Nad ei tea peale minu kedagi mu koolist… Weird, veits. Aga selles pole midagi halba, siiski
Niiet, maitea, kas homme lähen kooli või ei lähe. Võiks ju?
Aga nüüd ma küll lähen/jään magama. Ei, ma söön enne jälle midagi… Ja mõtlen valmis, mis ma homme selga panen…

Naeratuses peitub võlujõud.
Oliver.

*naeratab*
Eh, täna on üsna vahva päev olnud. On ette tulnud palju üllatusi, mõned endamahategemised ja isegi pilguvahetusi.
Kõik vahvlid algasid hommikust juba, sain matas kõigest aru! Jeeei.
Ja siis Eesti keeles pidi ajakirjast otsima võimalikult palju võõr- ja tsitaatsõnu. Vedas, et ma võtsin ajakirja “Arvutikasutaja”, mis põhimõttelsielt nendest kahest sõnatüübist koosnebki.
Vahetunnid olid tegevust täis, aga hilinesin vaid Vene Keele tundi, kus sain teada, et olin eelmise nädala tunnitöö viie saanud. *karp lahti* Saad aru, vene keeles VIIS. *ei suuda isegi uskuda*.
Inglise keeles oli üsna raske tunnis kaasa teha, aga kuidagi see siiski õnnestus. See osa jäi veits ebaselgeks, võtan selle hiljem (loe: öösel) uuesti läbi.
Geograafias oli lõbus, kui ajakirja Joy 22 seksitrikki uurisime tunnis. ofc, tunniosa oli enne tehtud… vähemalt minul. Ja Merli ning Kadriliis arendasid välja uue loogika: Kartulid saavad rohkem toetust paisumise eest kui pensionärid ja lambad saavad toetust villa kasvatamise eest. Ja siis sellest arenes vahetunnis edasi, et kartulid on tegelikult õhupallid jms… (Geo tunniteema oli Põllumajandus ja toiduainetööstus). Fun.
Teises matas kadusid poole tunni pealt paraleelklassi inimesed ja me jäime õpsile viiekesti piinamiseks. Vähemalt saime selle mataosa veel selgemaks, mida juba esimesel tunnil õppisime.
Ja siis oli venku. Juba mainisin, et sain seal viie.
Eniveis, seda eksamivaliku kinnitamise allkirja ma täna ei pannudki. Õpetaja vist puudus ka. Sucks… Reedel on viimane päev, sain täna teada.
Homme ma vist kooli ei lähe… Ema tahab, et ma kodus passiks, aga ma tahaks minna: tüdrukutel on homme suusatamine, ma kraban kaamera kaasa ja hüplen neil terve tee kõrval. Nalja hakkab saama…
See tuletab omakorda meelde, et pean reedel kooli kaamera kaasa võtma = jalkaturniir on, klassivend palus, et ma pildistaks jälle. Teen seda hea meelega. Kui pildid olemas, riputan nad netti. Aadressi panen ka ilmselt siia.
*paneb deep house käima*
Tegelikult oli tõsiselt vahva päev ikka. Musta blogisse teen ka hetke pärast sissekande(d). Neist pilguvahetusest, mida posti alguses mainisin.
Omg, ma just sain teada, et üks tuttav sai kusagil pussitada kergelt nädalavahetusel. Haav oli nii väike, et täna see tuttav juba kõndis ja oli isegi koolis. Nimesid, nagu ikka, ma ilma omaniku loata ei maini. Uskumatu, vägivald on taas vohama hakanud.
Oeh….
Vahelduseks statistikat:
Musta blogi lugejate arv: 135
Valge blogi lugejate arv: 70
Musta blogi külastuste arv: 555
Valge blogi külastuste arv: 260
Hih, kusjuures, need pole ümardatud, vaid päris arvud. Numbrimaagia
Ja nüüd ma hüppan sööma ja magama (muide, ma just tõusin oma pikutuspausist (loe: beautysleepist)…) ning ootan Elinit msni…

Kui keegi hüppab teele ette, saa temaga tuttavaks.
Oliver.

Ma tükk aega mõtlesin, et ma ei tee siia posti täna, sest midagi erilist pole juhtnunud. Jeap, ma passisin kodus täna terve päeva. Aga tuleb välja, et ka kodus võib üllatusi ette tulla.
Leidsin oma ema garderoobist 10 arvutit. Jeap, lauaarvutit (ainult see kast, ilma ekraani, klaveri, rotikese jms’ita). Kohe katsetasin neid. Pärast lahtikruvimist sain teada, et üheski neist pole RAMi (muutmälu). Jama…
Aga üsna äge ikkagi.
Ja post enne seda on siis mõned pildid mu akvaariumist.
Homseks on Eesti Keeles vaja kaasa võtta üks ajakiri omal valikul. Damn, ma ei tea millist valida Ilmselt võtan Digi. Võibolla mingi… maiteagi…
Ja on juhtunud üks katastroof: mu mälupulgad on kadunud. Ma ei tea, mis edasi saab.
Homme lähen kooli. Vähemalt mõneks tunniks. Kurk teeb õudsat valu ja võimalik, et tulen kusagil poole päeva peal koju ära. Küll siis näeb…
Eniveis, homme pole tunnikaid ega kontrolltöösid jälle.
ANTM on nii lahe saade. Damn.
Nüüd ma lähengi seda vaatama.

Parimad ideed tulevad trammis.
Oliver.

Kaks halli, üks kuldne (aga mitte kuldkala) , üks pisike punane mõõksaba ja see kivi sees on megasuur põhjakoristaja, kes armastab pimedust. Klikka pildil, et seda suuremana näha.